Turvakäitumine kui tervisemõjur

Neljanda blogipostituse teemaks on turvakäitumine. Turvalisus on inimeste üks põhivajadustest ning on oluline, et osatakse erinevaid ohte vältida ja ennetada. Räägin lähemalt turvakäitumise mõjust ning riskikäitumisest ja selle ennetamisest.

Turvakäitumine aitab vähendada riskikäitumise tagajärgi. See mõjutab erinevaid valdkondi, näiteks liiklusohutust, veeohutust, tuleohutust ning samuti on tänapäeval ka oluliseks teemaks digiohutus. See on nii iseenda kui ka teiste inimeste turvalisuse huvides oluline teema ning vahel võib kellegi teadmatusest sõltuda isegi kellegi teise elu.

Riskikäitumine on tervist ohustav käitumine. Näiteks mõnuainete (alkohol, uimastid, tubakatooted) tarvitamine, seksuaalkäitumine ning mõtlemata käitumine erinevates olukordades. Riskikäitumise liigid on omavahel sageli seotud. See võib mõjutada inimeste tervist otseselt, aga võib ka tähendada käitumist, mis ei ühti ühiskonnas kokku lepitud reeglitega.

Liiklusohutus on üks olulisemaid aspekte turvakäitumises, sest liiklusest põhjustatud avariid on ühed kõige sagedamini esinevad traumad ja ka surma põhjused maailmas. Selle vältimiseks peaksid inimesed olema tähelepanelikud ja kinni pidama liiklusreeglitest. Jalakäijad peaksid kandma helkurveste, helkureid ning hoiduma liikluses kõrvaklappide kandmisest, et kuulda liikluses toimuvat. Sõidukijuhtidel peaks olema korralikult kinnitatud turvavöö ja nad peaksid hoidma vahekaugust teiste sõidukitega. Ka alkoholi tarvitamine enne rooli taha istumist on väga ohtlik ja sellest tuleks hoiduda. 

Veeohutus on samuti oluline teema turvakäitumisest rääkides. Ujumine on suurepärane viis spordi tegemiseks, kuid ohutuse tagamiseks peab olema väga tähelepanelik. Ujumiskohtades peaks olema olemas vetelpäästevahendid, näiteks päästerõngas, ja enne vette hüppamist tuleks veenduda, et veekogu oleks piisavalt sügav. Lisaks tuleks lastele õpetada ujumist, et nad ohuolukorras suudaksid vee peal püsida. Samuti ei tohiks minna ujuma kui ollakse alkoholi tarvitanud.

Tuleohutus on ka väga oluline. Tulekahjud võivad kahjustada nii vara kui ka inimesi. Selle vältimiseks peaksid kõik olema tähelepanelikud ja kinni pidama tuleohutuse reeglitest. Tulekustuti peaks alati olema käepärast ning igas kodus peaksid olemas olema ka suitsu- ja vinguandurid. Samuti tuleks veenduda, et elektrijuhtmed ja pistikupesad oleksid töökorras ning tuleks vältida küünalde järelvalveta jätmist. Abiks on ka see kui harjutatakse evakueerumist nii tööl, koolis kui ka kodus.

Kehaline aktiivsus kui tervisemõjur

Minu kolmanda postituse teemaks on kehaline aktiivsus. Kuna kehaline aktiivsus mõjutab kogu organismi, siis on see jällegi väga oluline teema, millest inimesed võiksid rohkem teada. Annan ülevaate kehalise aktiivsuse positiivsetest mõjudest, liikumissoovitustest ning samuti räägin ka inaktiivusest ja sellega kaasnevatest terviseriskidest.

Kehaline aktiivsus kui mõiste tähendab keha mistahes liikumist, mis on põhjustatud lihastööst ning mis tekitab suuremat energiakulu kui seda on organismi põhiainevahetuse energiakulu. Kehaline aktiivsus muudab keha tugevamaks ja elujõulisemaks ning kiirendab ainevahetust, samuti aitab hoida südant terve ja tugevana. See mõjutab palju ka vaimset tervist. Näiteks vabastab aju füüsilise aktiivsuse käigus erinevaid hormoone (nn "õnnehormoonid'') ja keemilisi ühendeid, mis tekitavad inimeses hea enesetunde. Füüsilise aktiivsusega tõuseb ka enesehinnang ning paraneb unekvaliteet, samuti vähendab see depressiooni ja ärevuse sümptomeid. Regulaarselt liikudes kogetakse vähem negatiivseid emotsioone, näiteks stressi ja kurnatust. Tõuseb aga motivatsioon, energiatase ja ollakse rõõmsamad.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovituste kohaselt peaksid lapsed ja noored (vanuses 5-17a.) igapäevaselt füüsiliselt aktiivsed olema vähemalt 60 minutit. Kolm korda nädalas võiks tegeleda lihaseid ja luustikku tugevdavate tegevustega. Laste ja noorte füüsilise aktiivsuse alla kuuluvad näiteks mängimine, sport, liikumistunnid ja erinevad kogukonna poolt organiseeritud aktiivsed tegevused.

Täiskasvanute liikumissoovituste kohaselt peaksid inimesed liikuma kas mõõduka intensiivsusega vähemalt 150 minutit või vähemalt 75 minutit intensiivse koormusega nädalas. Neid kahte võib ka omavahel kombineerida. Tegevusteks võiksid olla igapäevane vaba aja liikumine, transpordiga seotud liikumine, näiteks rattasõit või kõndimine, samuti tööga seonduv liikumine, majapidamistöödega seonduv liikumine, mängudega seotud liikumine ja liikumine mis hõlmab sportimist või planeeritud harjutusi.

Eakate liikumissoovitused on samad, mis täiskasvanutel, kuid täiendava tervisliku kasu saamiseks võiksid nad tõsta mõõduka intensiivsusega liikumise mahu 300le minutile nädalas. Samuti peaksid need, kes liiguvad vähe, tegelema kolmel või rohkemal päeval nädalas füüsilise tegevusega, et parendada tasakaalu ja ennetada kukkumistest põhjustatud vigastuste tekke ohtu.

Kehaline inaktiivsus on suur riskifaktor erinevate haiguste tekkele. Inimestel, kes on vähe aktiivsed, on  kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Oluline on vähendada järjestikust istumisaega, sest see on seotud rasvumisega. Selleks, et istumisaega vähendada võib näiteks käia rohkem jalutamas, viibida rohkem õues ning teadvustada endale istumisega kaasnevaid terviseriske ja enda käitumist rohkem jälgida.

Toitumiskäitumine kui tervisemõjur

Teise postituse teema on toitumiskäitumine ning räägin lähemalt sellest, kuidas toitumine meie kõigi tervist mõjutab. Arvan, et see on väga oluline teema, sest toit on kõikide inimeste igapäevaelu lahutamatu osa. Juba väikeste muutuste elluviimine toidulaual võib meie tervist olulisel määral mõjutada.

Rääkides toitumiskäitumise mõjust tervisele, siis kindlasti arvatakse, et suurim oht, mis sellega kaasneb on rasvumine. Tegelikult on halvad toitumisharjumused aga seotud ka mitmete mittenakkuslike haiguste tekkega, näiteks südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigustega. Oluline on ka see, et lapseootel naised enda tervise eest hoolitseksid ja enda toitumiskäitumist jälgiksid, sest kui ei tarbita piisavalt vajalikke toitaineid, võib see viia loote arengu- ja kasvuhäireteni. Toit, mida rasedana tarbitakse, mõjutab tulevase lapse elu ja tervist väga palju. Samuti pikendab positiivne toitumiskäitumine tervena elatud eluaastaid, sest siis ei teki toitainete puudusest/üleküllusest põhjustatud haiguseid.

Paljude haiguste riski on võimalik vähendada kui toituda tasakaalustatult ja täisväärtuslikult. Täisväärtuslik toitumine tähendab seda, et toidust, mida tarbitakse, saadakse kätte kehale vajalikus koguses mikro- ja makrotoitaineid. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained ning makrotoitained on valgud, süsivesikud ja rasvad. Tasakaalustatud toitumine tähendab peamiselt seda, et kõike võib süüa, kuid õigetes kogustes ja vastavalt vajadusele. Igapäevaselt tuleks süüa midagi igast põhitoidugrupist, mis on välja toodud Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud toidupüramiidis. Esimeseks grupiks on teraviljatooted ja kartul, teiseks on puuviljad, köögiviljad ja marjad, kolmandaks on lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad, neljandaks on piim ja piimatooted ning viiendaks grupiks on kala, linnuliha, muna ja liha. Oluline on ka varieerida toite toidugruppide sees. Soolaseid ja magusaid näkse, mis asuvad toidupüramiidi tipus, võiks süüa nii vähe kui võimalik, sest organism neid toimimiseks ei vaja.

Soolased ja magusad näksid, näiteks küpsised, saiakesed, samuti erinevaid karastusjoogid, on suurtes kogustes inimese organismile kahjulikud. Pikaajaline soola liigtarbimine koormab neere, tekitab turseid, võib tõsta vererõhku ning toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga. Piirama peaks ka lisatud suhkrute tarbimist, sest see suurendab II tüüpi diabeeti haigestumise riski, ülekaalu riski ning suurendab ka üleüldist suremust. 

Oluline on ka vähendada kiirtoidu tarbimist, sest kiirtoit sisaldab peale suhkrute ja soolade ka veel küllastunud rasva ja transrasvu. Rahvusvahelised kiirtoiduketid on viimastel aastakümnetel palju arenenud ja kiirtoidu tarbimine on selle tõttu suurenenud. Kuna seda müüakse suhteliselt madala hinnaga, see on tehtud väga maitsvaks ning ka turundus on väga hea, siis on kiirtoit eriti ahvatlev just noorukitele. Kuna aga noores eas välja kujunenud toitumisharjumused võivad mõjutada inimeste toitumist ka täiskasvanueas, on kiirtoitlustamise teema väga oluline. Noori tuleks sellel teemal võimalikult palju harida ja suunata neid rohkem tervislikke valikuid tegema. 

Poliitika kui tervisemõjur

Minu esimene blogipostitus on kohe nii suurel ja olulisel teemal nagu poliitika. Ausalt öeldes ei olegi ma varem eriti mõelnud millist rolli mängib poliitika inimeste tervises, kuid nüüd, olles osalenud selle teemalisel seminaril ning ka ise seda teemat uurides, saan öelda, et nende kahe omavaheline seos on väga suur.

Nii nagu on igaühel õigus haridusele ja vabadusele, on meie kõigi põhiõiguste seas ka tervis. Me kõik tahame end tunda turvaliselt nii kodus, koolis kui ka tööl ning see kõik on tugevalt seotud poliitiliste otsustega. Samuti mõjutavad poliitilised otsused ka tervise- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, mis mängivad suurt rolli tervena elatud eluaastate pikkuses. Ma arvan, et kõik ju tahavad võimalikult kaua ja võimalikult tervena oma elu elada ning selleks on vaja, et arstiabi oleks kõigile võrdselt kättesaadav ning seda sama saab öelda ka teiste tervist toetavate võimaluste kohta, näiteks tervislik toit.

Rääkides võrdsusest, siis samuti on oluline, et tervisealane ebavõrdsus oleks võimalikult väike, kõige parem kui seda muidugi üldse ei oleks. Selleks, et olukorda aga parandada on vaja muuta sotsiaalseid ja majanduslikke tingimusi, milles inimesed elavad. Tähtsal kohal on ka inimeste kaasamine nende tervist puudutavate otsuste tegemisse. 

Erinevates valdkondades poliitika kujundamine ja elluviimine vajab ka seda, et arvestataks, kuidas see võib mõjutada tervist. Kuna tervis tähendab nii füüsilist, vaimset kui ka sotsiaalset heaolu, siis mõjutavad seda väga paljud erinevad valdkonnad, nendeks võivad olla näiteks keskkonna- ja haridusvaldkond, kuid kindlasti ei tohiks ära unustada ka tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda, sest nendel on tervisega lausa otsene seos.

Poliitikaga on veel ka seotud riskikäitumise ennetamine. Väga tähtis on, et igas kohalikus omavalitsuses sellega tegeletaks ning eriti oluline on tegeleda just noortega. Alkohol, suitsetamine ning samuti narkootilised ained on noorte seas populaarsed ning nende liigtarvitamist tuleks vähendada ja nende üleüldist tarvitamist, eelkõige alaealiste seas, tuleks ennetada.